Eesti Maantemuuseum
Mööda vana ja käänulist Tartu-Võru postiteed muuseumisse sõites kogete teede arengut isiklikult. Varbuse postijaam on ainus terviklikult säilinud postijaamakompleks Eestis - seda lihtsalt peab oma silmaga nägema. Siit leiate ammendavad vastused teede arengut ja ajalugu puudutavatele küsimustele. 1000 m2 suuruses masinahallis on eksponeeritud nii aegade jooksul Eesti teedel sõitnud masinad kui ka tehnika, millega teid rajati. Näituste ja eksponaatide tutvumise kõrval võib seada sammud kauni looduse rüppe. Kuna vabas õhus maitseb toit alati paremini, pakume ka kohapeal kehakinnitamise võimalust. Sõbralik ja asjatundlik teenindus aitavad leida huvitavaid tegevusi terveks päevaks.
Kellele ja milleks on vaja Maanteemuuseumi - vastuse leiate ainult kohale tulles.
Eesti Maanteemuuseum on Eesti maanteede ajalugu kajastava materjali kogumise, uurimise ning üldsusele vahendamise keskus nii teaduslikel, hariduslikel kui ka meelelahutuslikel eesmärkidel. Eesti Maanteemuuseumi asutaja on Eesti Maanteeamet.
Tee on igasugusele tsivilisatsioonile nii omane, et tavaliselt ei mõtle me selle peale rohkem kui õhule, mida hingame. Tegelikult on tee - see nii iseenesest mõistetav konstruktsioon - mänginud kaasaegse maailma kujunemisel väga suurt rolli. Tee viib kohale, ühendab meie lähte- ja sihtkohti. Kui väärtustame kultuurimälu, viivad teed meid ajas tagasi ja pakuvad lugusid kadunud aegadest. Ja kuigi me näiliselt liigume ikka edasi, on tagasi minevikku pöördumisel võime aidata olla olevikus ja tulevikus.
Eesti teede ajaloo ainese koondamise mõte on vähemalt veerand sajandit vana. Maanteemuuseumi rajamise idee algatajaks ja kandjaks läbi mitme aastakümne oli legendaarne maanteelane Aadu Lass. Maanteemuuseumi loomine sai teoks siiski alles 1990. aastate lõpus. Asukoha valikul langes liisk Tartu-Võru postiteel asuvale väärika ja pika ajalooga Varbuse postijaamale ja seda üsna mitmel põhjusel. 1863. aastal valminud Varbuse postijaam tegutses kuni üldise hobupostiveo hääbumiseni Eestis 1920.-30.aastatel ja anti 1935. aastal Varbuse teemeistri käsutusse. Kuni 1997. aastani asus postijaama hoonetes teemeistripiirkonna keskus.
Arhitektuurimälestisena kaitstavasse Varbuse postijaama hoonetekompleksi kuulub viis maakivist ja punasest tellisest hoonet. Need on postijaama peahoone ja tõllakuur (renoveeritud 2001), tall (renoveeritud 2004), sepikoda-saun-pesuköök ja postipoiste-sadulseppade elamu (renoveeritud 2005). Hooned on omavahel ühendatud maakividest müüriga, moodustades sel viisil avara ristküliku-kujulise siseõue. Muuseumi kogusse kuuluvate tee-ehitusmasinate eksponeerimiseks ehitati 2003. aastal postijaama kompleksi lähedusse 1000 m2 suurune ekspositsioonihall.
Muuseumi käivitamise esimese sammuna kinnitati 2000. aasta lõpus tulevase muuseumi nõukogu koosseis. 15. detsembril 2000. aastal tuli muuseumi nõukogu esimest korda kokku. Seda kuupäeva peab Eesti Maanteemuuseum oma sünnipäevaks. 2001. aastal alustas Põlva Teedevalitsuse koosseisus tööd muuseumi kolmeliikmeline kollektiiv. Kagu Teedevalitsuse loomisega 1. novembrist 2002. aastal moodustati selle osana Varbuse ehk Eesti Maanteemuuseumi osakond.
Eesti Maanteemuuseum avati külastajatele 6. juunil 2005. aastal.
Muuseumi rajamise ja eduka käimalükkamise taga oli Maanteemuuseumi esimene juhataja Marge Rennit.
Kontakt:
http://muuseum.mnt.ee
Eesti Maanteemuuseum,
Varbuse, Kanepi vald, Põlvamaa.
Tel +372 797 0790
Tagasi lehele, KUHU MINNA?
