Suur ja Väike Taevaskoda
Taevaskoja on Ahja jõe ürgoru ja ka Põlva maakonna peamisi looduslikke vaatamisväärsusi. Saesaarest umbes pool kilomeetrit allavoolu, kuhu enam ei kosta tammivee kohin, vuliseb kivises sängis Ahja Jõgi, mille parema kalda lookjas käärus asub Väikese Taevaskoja punakas kalju. Liivakivipaljandi pikkus on ligi 190 meetrit ja kohati on ta kuni 13 m kõrge.
Loe veel
Valgesoo matkarada
Valgesoo on valdavalt puisraba, esineb vaid 2 laigukest lagedamat ala, kus kasvavad kanarbikulised. Raba on lamedapinnaline, siiski on aimatavad 8 väga madalat saart, mis kaetud rabamännikutega. Raba üleminek mineraalmaaks on üldiselt järsk ja seetõttu piirab rabaserva vaid kitsa ribana siirdesoomets.
Loe veel
Seto Talumuuseum
Seto Talumuuseumis on võimalik tutvuda XIX sajandi lõpu ja XX sajandi alguse taluarhitektuuri, vanade tööriistade ja rikkaliku käsitööga. Ekspositsioonis on pool-kinnine hoov, elumaja, riide-, vilja-, söögiait, laut heinaküüniga, meeste töötuba, varjualused, suitsusaun, potivabrik, sepikoda, rehi ja tsäimaja.
Loe veel
Karilatsi Talurahvamuuseum
Rehetare juures saab järele proovida mitmesuguseid töid-toimetusi, mida tuli vanasti lastel kodus teha. Et aga ka mäng on väikese inimese töö, siis saab ka mängida vana-aja mänge ja ise mänguasju valmistada. Koolimajas saab kirjutada krihvli, sule ja tindiga, veerida vana-aja kirja
ja rehkendada. Magasiaidas saab teada, mis maja see selline üldse on, mida seal hoiti, aga samuti tutvuda uue väljapanekuga linatöödest. Tule Karilatsi ja ole valmis üllatusteks!
Loe veel
Pokumaa
Vaa
ta kui vahva maja! Kaks maja koguni, aga nende vahel on mingi käik või koridor. Need on nagu muinasjutumajad ja meenutavad… muidugi, pokusid! Täitsa pokud! Kaks suurt pokut teineteise kõrval!
Sul on õigus, väike sõber! Oled jõudnud Pokumaa serva ja see kaheosaline toekas hoone omapärase katusega on Pokukoda. Ta on seest palju ruumikam kui väljast vaadates arvata oskad. Ja seal näed-kuuled õige palju huvitavat. Tere tulemast Pokukotta!
Loe veel
Piusa Liivakoopad
Piusa koopad tekkisid 1922. aastal, mil sealset klaasliivaks sobivat kvartsliiva hakati maa-alustes käikudes kaevandama. Peale Järvakandi klaasitehase on Piusa liiva kasutanud Tarbeklaas, vähesel määral ka Meleski klaasivabrik. Liiva kasutasid ka mitmed tehased: Tallinna Betoonitehas, Ilmarine, Dvigatel, Tallinna Masinatehas jt.Peale vanade kaevanduskäikude on Piusa jaamast lõunapool geoloogiliste uuringute otstarbel rajatud kolm tehiskoobast.
Loe veel
Eesti Maantemuuseum
Mööda vana ja käänulist Tartu-Võru postiteed muuseumisse sõites kogete teede arengut isiklikult. Varbuse postijaam on ainus terviklikult säilinud postijaamakompleks Eestis - seda lihtsalt peab oma silmaga nägema. Siit leiate ammendavad vastused teede arengut ja ajalugu puudutavatele küsimustele. 1000 m2 suuruses masinahallis on eksponeeritud nii aegade jooksul Eesti teedel sõitnud masinad kui ka tehnika, millega teid rajati. Näituste ja eksponaatide tutvumise kõrval võib seada sammud kauni looduse rüppe. Kuna vabas õhus maitseb toit alati paremini, pakume ka kohapeal kehakinnitamise võimalust. Sõbralik ja asjatundlik teenindus aitavad leida huvitavaid tegevusi terveks päevaks.
Kellele ja milleks on vaja Maanteemuuseumi - vastuse leiate ainult kohale tulles.
Loe veel
